Praktilis-tehnoloogilisi märkmeid 8mm filmide kohta

 

Filmimine

Eelmise sajandil teisel poolel said amatöör­filmihuvilised Eestis - nagu Nõukogude Liidus tervikuna - muretseda endale esimesi kaameraid alles siis, kui tootmisesesse juurutati NSVL-i esimesed 8-mm kitsas­filmikaamerad "Turistid" ja "Kamad". Nagu fototehnikas, nii ka laiatarbelises kitsasfilmitehnikas võeti NSVL-is aluseks Lääne kogemused (esimesed 8-mm filmikaamerad võeti USA-s kasutusele juba 1932. aastal), mistõttu 8-mm kaamerate valmistamisel sai NSVL-is arendada ka kohe paralleelselt kahte erinevat tehnilist kontseptsiooni, nn. "Singel-8" ja "2x8" variante, kus kaamerasse paigaldati kas 8-mm või 16-mm laiusega filmirull. millest "2x8" variandi puhul filmiti 8-mm laiuses riba filmi ühele servale ning pärast ümberpööramist tagasi filmi teisele servale. Pärast ilmutamist niisugune film lõhestati kaheks 8-mm laiusega ribaks. Siit ka nimetused - 1x8 film (e. "Singel") või 2x8 film. Ja filmi tüüp: amatöörfilmimiseks kasutati eranditult pööratavat filmi - filmitud negatiivkujutis pöörati vastava ilmutamis- ja vahevalgustamis-tehnika abil kohe positiiv­kujutiseks.

1x8 filmi valmistati ja turustati enamuses 15 m (e. 50 ft [s.o. jalga; 1 ft= 12" /tolli/]) mahutavatel poolidel (poolialuse diameeter ligikaudu 75 mm e. 3", pooli põsk ühelt poolt valgust mitte läbilaskev), mille kuplikujuline valguskaitse eemaldati pooli paigaldamisel kaamerasse ja paigutati tagasi selle kaamerast väljavõtmisel. Erandina turustati NSVL-is poolialuseta, ainult valguskindlasse materjali pakituna metallkarpides 10 m pikkusi 1x8 filme kassettkaameratele "Ekran" ja "Kama" nende eritüüpi konstruktsiooniga kassettide koduseks pimikus täitmiseks. Eestis oli 1x8 filmi kasutamine vähelevinud - seda näitavad Momentori praktilised kogemused ligi 8-aastasest tegutsemisest.

 2x8 mm film, mida turustati 7,5 m nominaalpikkuses (25 ft), 16 mm laiuse ja 5,2 cm (2") välisdiameetriga läbipaistmatute põskedega poolialusel, kerituna filmi valgustundlik emulsioonikiht väljapoole ja paigutatud nii - ilma mingi muu valgustõkendava lindiotsata - metallist valguskindlasse pakendkarpi. Filmilint oli mõlemast servast perforeeritud. Filmipool paigutati otse kaamerasse; filmi ots valgustus pooli kaamerasse paigaldamisel umbes 40 - 60 cm pikkuses osas täielikult ning perforatsiooniavade kaudu poolil paiknevasse keringusse sügavamalegi. Filmi koguvaks pooliks kasutati kaameras samasugust, ent tühja ja samas suunas (päripäeva) pöörlevat poolialust. Võte toimus filmi ühele servale (rajale 1). Kui filmi see rada oli täis filmitud, avati kaamera ja vahetati andva ja koguva pooli asukohad omavahel; sellega pöörati ringi nii filmi liikumissuund kui ka võtterada (võrdle näit. odava kassettmagnetofoniga); nii filmiti täis ka rada 2. Selle raja 2 täisfilmimisel eemaldati täitunud pool, paigaldati tagasi oma valguskindlasse metallkarpi ja seejärel viidi ilmutamisele. Kui rajalt-rajale suunavahetus tehti valguse käes, valgustus ka filmi teine ots 40-60 cm võrra (ja seega valgustus sageli ka osa viimasest, esimese raja lõppu võetud materjalist). Et oleks kindlustatud filmi nominaalpikkus 7,5 meetrit, oli filmi tegelikuks pikkuseks südamikul ligikaudu 10 meetrit. Nii kujunes filmi kasutatavaks tööpikkuseks praktikas kuni 8 meetrit; pimikus laadimisel ja pimikus (või sellekohases pimekotis) ka võtteradade vahetamisel isegi kuni 9 meetrit; seega üks 2x8 filmipool sai anda kokkumonteeritud pikkuses nominaalselt 15 meetrit, ent ideaalsel juhul kuni 18 meetrit pildijada.      

Kasutati pea eranditult pööratavat atsetaattselluloosi alusel valmistatud filmi; seega muutus filmikaamerast tulnud filmilint pärast ilmutamisprotsessi põhimõtteliselt kohe demonstreeritavaks (vrdl. fotograafias slaididega!). Värvuspöördfilmide kättesaadavusel muutus eriti populaarseks just ORWO (DDR) filmide kasutamine; võrreldes NSVL-is toodetud värvuspöördfilmiga (näit. klassikaline "Svema" ЦO-32д) oli ORWO kvaliteet oluliselt parem (aga siiski mitte ideaalne, kui võrrelda neid näit. KODAK'i poolt toodetud ja ilmutatud filmidega).

Kuna kõik kitsasfilmiprojektorid on kohandatud 8 mm laiuse, ainult ühest servast perforeeritud filmi näitamiseks, lõhestati selline 2x8 filmilint pärast ilmutamist keskelt lahku kaheks 8 mm laiusega lindiks, liimiti otstest kokku ja saadi nii ühest 7,5 m nominaalpikkusega algmaterjalipoolist keskmiselt 15-18 meetrit demonstreeritavat filmi.

Peab kohe lisama, et väljaspool tolleaegse eesti filmiamatööri tavalist haardeulatust eksisteeris 8 mm filmile ja aparatuurile terve hulk modifikatsioone mitmesugustes pikkustes nii poolidele kui ka kassettidesse paigutatuna; mõistagi nõudsid sellised modifikatsioonid igale sellisele modifikatsioonile sobiva konstruktsiooniga kaameraid.

Kuid filmi hilisemale kasutamisele (säilitamine, projitseerimine, digiteerimine) need filmimodifikatsioonid mingeid erinevusi ei lisa ja seega neid siin rohkem käsitada pole oluline. 

Heliradade filmile lisamine (seda tehti nii optiliselt kui ka lisatud magnetribaga) kuulub aga amatöörfilmide eksootika valdkonda. Seega räägime alljärgnevas ainult tummfilmi aegadest.

 

Filmilindi kaks modifikatsiooni

Paralleelselt on 8-mm filmil kasutusel kaks modifikatsiooni, normaal-8 ja super-8. Kuna nende perforatsioonisammud on erinevad, pole need vastastikku vahetatavad ja nõuavad erisuguse konstruktsiooniga kaameraid ja demonstratsioonivahendeid.

Kuidas 8-mm filmi välisel vaatlusel eristada normaal-8 ja super-8 filmi?

Eristada saab neid filme perforatsiooniavade kuju ja paigutuse järgi. Normaal-8 filmi ristkülikukujulise perforatsiooniava pikem serv paikneb filmi telje suunaga risti; super-8 perforatsiooniava pikem serv on filmi telje suunaline. Filmide omavahelise võrdlemise võimalusel on näha, et normaal-8 perforatsiooniava on ka seetõttu tublisti suurem; võttes filmi laiusest perforatsiooniraja alla ligi kolmandiku filmi laiusest.

Filmimissagedus*

Kui 35 mm ja 16 mm kinofilmide nominaalseks filmimissageduseks loetakse 24 kaadrikku** sekundis (kdr/s), siis 8 mm kitsasfilmi puhul on see kas 16 kdr/s (normaal-8 filmil) või 18 kdr/s (super-8 filmil). Amatöörpraktikas kasutatakse enamikel juhtudel just neid filmimissagedusi; vaid üksikud veidi kogenenumad või rohkem kvaliteeti hindavad amatööroperaatorid on söandanud kasutada sagedust 24 kdr/s. 

Kitsasfilmikaamerate filmimissagedused on kaameratel (enamasti) diskreetselt valitavad ja sõltuvad kaamera tüübist; praktikas on kaamerais kasutatud mingit valikut reast 6, 8, 10, 12, 16, 18, 24, 32, 48 ja isegi 54, 64 või 72 kdr/s. Seejuures on normaal-8 filmil töötavas kaamera filmimissageduste reas kohustuslik sagedus 16 kdr/s; super-8 filmil töötavas kaameras 18 kdr/s. Lihtsaimad kaamerad ei pruugigi omada sageduse muutmise võimalust; samal ajal kui mõned kaameratüübid (näit. "Canon" üks lahendus) on omanud isegi ainult sujuvalt reguleeritavat filmimissageduse seadmise võimalust.

8-mm kitsasfilmiprojektoriga demonstreerimiseks ettenähtud õppe- või suveniir­filmid, millised muidugi filmiti algselt kas 35 mm või 16 mm kaameratega võttesagedusega loomulikult 24 kdr/s, kanti üle ka 8 mm filmile sama sagedusega, seega 24 kdr/s. Seda võttesagedust on tarvitanud ka resultaadi kvaliteedile rohkem tähelepanu pööravad (eriti super-8 filmi) kasutavad amatöörid,

Võimalike võttesageduste lai kasutamisvõimalus tekitab aga tõsiseid probleeme filmidele salvestatu hilisemal reprodutseerimisel ning sageli jääb lõpptulemusel domineerima juhuslik arvamus, kuna tegelikult kasutatud võttesagedusest ei jää filmimisel võttetulemusele (filmile) mingit tunnust.

Filmikaamera säritusaeg

Enamikel kitsasfilmikaameratel kasutatakse katikuna kas pöörlevat opturaatorit või lehvikkatikut, milline katab filmi edasitõmbe tööfaasis objektiivi ava ja avab selle peale filmi seiskumist uuesti. Filmi transpordib edasi ühe kaadriku kaupa greifermehhanism, mille konstruktsioon määrab kaadriku peatumiskoha täpsuse ja sellega ka filmi projitseerimisel kujutise vertikaali visuaalse stabiilsuse. Katiku avatud oleku ajaline kestus - mille vältel toimub filmi säritamine - on jäigalt seotud filmimissagedusega ja on ajaliselt ligikaudu (2 x filmimissagedus)ˉ¹, seega näit. 18 kdr/s sagedusel ligikaudu 1/36 sekundit; 16 kdr/s sagedusel 1/32 sekundit. Märkimist väärib selle teadmine fotograafia algtõdede meeldetuletamisel: normaalobjektiiviga võttel peab sellistel säriaegadel hakkama kasutama statiivi; veidigi pikema fookuskaugusega objektiivi kasutamisel (näit. 3 x zoom) seda aga paratamatult. Ent kitsasfilmikaamerate puhul seda vähekogenud operaatorid paraku ei tunnista - võttel vehitakse kaameraga ringi pigem nagu teatribinokliga. Ja sellisest võttetehnikast saadakse kahetsusväärseid tulemusi. (Vrdl.: näit. panoraamvõtte filmimisel kehtib normaalobjektiivile reegel, et panoraamimise kiirus ei tohi olla suurem kui 90º 15s jooksul - seega kaamera pööramise suurim lubatav nurkkiirus panoraamvõttel oleks sama. mis kella sekundiosuti nurkkiirus!)       

*) - Filmimissagedus : - kinofilmikaamera võtete hulk ühes sekundis.

**) - kaadrik : Filmitehnikas kannab sõna "kaader" hulga erinevaid mõisteid: montaažikaader (filmitud episoodi pidevalt kulgev osa; kasutusel ka "kaader", "stseen", "plaan" ja "shot"); stsenaariumikaader (montaažikaadri eelnev kirjeldus filmi stsenaariumis); filmikaader (üksik fotokujutis filmilindile jäädvustatust, sama mis fotokaader fotoaparaadi filmilindil; varemkasutatud termin filmitehnikas enamasti "stopp-kaader"). Meie kasutame käesolevas mõiste "filmikaader" täpsustajana terminit "kaadrik", osundades käesolevaga ÕS 1999 ja ÕS 2013 esitatud mõistele "kaadrik - kinofilmi üksikvõte". 

  

Normal-8 ja Super-8 formaadi tehnilised andmed

 

Normal-8 (ka Regular 8, Standard 8, N8) 8 mm laiusega filmilindi formaat võeti kasutusele juba 1932 aastal. N8 filmi kaadriakna (võttel kaadriku laiust ja kõrgust kujundav ristkülikukujuline ava) maksimaalmõõtmed on 4,88 x 3,68 mm, filmi perforatsioonisamm on 3,81 mm . Kaadrikust projitseeritakse ekraanile veidi väikesem, 4,51 x 3,30 (max) mm mõõtmetega ristkülik.

N8 ühe meetri pikkusele lõigule mahub ligikaudu 262,5 kaadrikku. N8 film lubab siis filmida - vastavalt operaatori poolt valitud filmimiskiirusele - alljärgnevas tabelis toodud kestuse filmi ühe pikkusühiku kohta:

N8 kitsasfilmi ajaline arvutuslik kulu filmivõttel

Kaadrikku sekundis

12

16

24

48

Ühe meetri filmi ligikaudne võttekestus

23"

17"

11"

5,6"

15 m (2x7,5 m) võttekestus 

5' 45"

3' 55"

2' 50"

1' 25"

Nii selles tabelis kui ka edaspidi on ajavahemik toodud kujul h -tundi, ' -minutit ja " - sekundit. Eristada seega pikkusemõõdust ' - jalga ja " - tolli palub autor vastava konteksti järgi!


Super-8 (nimetatud ka S8) formaat võeti kasutusele 1965 aastal. Uue formaadi kasutusele­võttu tingis eelkõige 8 mm laiusega filmilindi ressursi väga ebamõistlik kasutamine N8 formaadi juures: filmilindi tegelikust laiusest kasutati pildile ainult 61 %, ülejäänud laiuse haaras endale väga laiade perforatsiooniavade rida.

Uue, Super 8 formaadi puhul kitsendati perforatsiooniavasid seevõrra, et kaadriku laiust sai suurendada 6,22 millimeetrini - seega võeti kasutusele filmilindi laiusest tervelt 78%. Et säilitada kaadriku laiuse ja kõrguse külgede suhet, suurendati kaadriku kõrgust ja sellega ka perforatsioonisammu 4,234 millimeetrini(*. Filmi kaadrikust projitseeritakse ekraanile 5,46 x 4,01 (max) mõõtmetega osa. Seega suurenes S8 formaadi kaadriku pindala, võrreldes N8 formaadiga, ligikaudu 1,5 korda, millega saavutati projitseeritava kujutise kvaliteedi märgatav paranemine. Aluse valmistamiseks kasutati alul atsetaattselluloosi; hiljem (vist siiski ainult "Fujifilm" ühel tootel) ka polüestrit.

Uus formaat nõudis 8 mm filmikaamerate spetsialiseerumist kas N8 või S8 formaadile; projektoreid hakati sageli valmistama mõlema formaadi kasutamise võimalusega - kas vahetades selleks projektori mõned detailid või kasutades universaalset greifermehhanismi(* , ent ka viimase juures on vaja siiski muuta kaadriku akna suurust ja filmi juhikute asendit kaadriku akna suhtes.

S8 formaadi ühele meetrile paigutub ligikaudu 236 kaadrikku, mistõttu on selle filmi 2x7,5 m rulli võttekestused veidi väikesemad:

 
S8 kitsasfilmi ajaline arvutuslik kulu filmivõttel

Kaadrikku sekundis

12

18

24

48

Ühe meetri filmi ligikaudne võttekestus

20"

13"

10"

5"

15 m (2x7,5 m) võttekestus 

4' 58"

3' 18"

2' 28"

1'14"

 

(* - S8 perforatsiooni sammu suurendati N8 sammuga võrreldes 10/9 korda, seega iga kümnes N9 perforatsiooniava langeb täpselt kokku iga üheksanda perforatsiooniavaga S8 lindil. Seega vahekaugusel 38,1 mm või selle kordsel on võimalik luua korraga kahest erinevast perfoavast linti lineaarselt edasinihutava greifersüsteemi (nn. "kammgreiferi"), milline töötab nii N8 kui ka S8 lindiga. Seda võtet kasutab näit. Austria firma "EUMIG" oma projektoris.

 

Normal-8 ja Super-8 formaadi kaadriku külgede suhted on praktiliselt võrdsed ja lähedased külgede suhtele 4:3 , aga sellest siiski veidi erinev - nimelt selle kahe arvu jagatise 1,333 asemel Normal-8 puhul on see suhtarv 1,366; Super-8 puhul 1,362.

Seega on kujutise mahutamisel täpselt 4:3 suhetes raami paratamatu teha üks alljärgnevaist mööndusist: kas lõigata kujutise laius külgedelt 2,5% oma väärtusest väikesemaks või suurendada töötlemisel vertikaali hilisemaid mõõte mastaabi muutmise teel 2,5 %, ja seda praktiliselt nii N8 kui ka S8 formaadil.


Ilmutatud ja demonstreerimisvalmis 8-mm filmi hoidepoolid, poolialuste mõõtmed ja nende mahutavus

 

Suurim 8-mm filmi paigutamiseks ja käsitsemiseks kasutatav poolialus mahutab 120 m filmi (näit. LOMO toodangus tähistatud margiga "Б8-120"). Sellise pooli tsentri diameeter on 60 mm, pooli väline diameeter 180 mm (7")*. See pool mahub kõikidesse projektoritesse; 24 kaadrit sekundis kiirusega demonstreerides on selle pooli täismahu demoaeg ligikaudu 20 minutit; kiirusel 18 kaadrit sekundis ligikaudu 26 minutit; kiirusel 16 kaadrit sekundis aga ligikaudu 30 minutit. Sellise pooli peale mahub filmimaterjali kuni 8 poolitäit 2x7,5 m filmipoolide arvestuses.

Kuna filmipoolide tsentriava (Euroopas Ø 8 mm, ent USA-s ka veel ½") langeb kokku 6,35 mm laiuse magnetofonilindi kasutamiseks valmistatud poolialuste 8 mm tsentriava mõõdu ja konstruktsiooniga, kasutatakse Euroopas filmilintide hoidmiseks sageli ka magnetofonilintidele ettenähtud poolialuseid; erinevus on peamiselt lindi kinnituskoha lahendustes (filmipoolidel kasutatakse enamasti kitsast pilu; magnetlindil aasakonksu). Ühine on poolialuse põskede sisemine vahekaugus - ca 8,8 mm. Magnetofonilintide poolialuste valmistajad on valmistanud aga ka kitsama vahekaugusega poolialuseid (eriti aluse väikesematele diameetritele); need alused kitsasfilmi hoidmiseks ei sobi.

Paljud, nii filmi- kui ka magnetlindi poolialused on varustatud poolil oleva lindi hulga indikaatoriga. Magnetofonilindi indikaatori mõõtühikuks on poolil oleva lindi ajaline kestus minutites (skaala kahe erineva liikumiskiiruse: 9,5 ja 19 cm/s jaoks) ja filmipoolil - sellel paikneva lindi pikkus meetrites. Praktikas võib magnetofonilindi poolile keritud filmi pikkust meetrites hinnata ligikaudselt ka selle skaala järgi, korrutades 9,5 cm/s lugemi kahega ja võttes tulemuse ühikuks meeter.

 

Filmi hoidmiseks ja käitlemiseks on kasutusel suur valik mitmesuguse diameetriga 8,8 mm põsevahega poolialuseid. Väga ligikaudseks poolil paikneva filmi pikkuse leidmiseks saab lisaks eelpoolöeldule ka vastava pooli mõõtmeid ja sinna keritud filmikihi paksust arvestades kasutada alljärgnevat tabelit: 

 

Poolialuse välisläbimõõt tollides (")

 ja vastavalt millimeetrites (mm):

 

7"

~ 180

6⅞"

~ 175

6"

~ 150

5"

~ 125

4"

~ 100

Poolialuse südamiku läbimõõt mm:

 

~ 60

~ 55

~ 50

~ 45

~ 35

Filmi orienteeruv pikkus poolil meetrites, mõõtes selle leidmiseks tihedalt keritud filmikihi paksust millimeetrites

 

10 mm

20 mm

30 mm

40 mm

50 mm

14

33

56

83

 114

13

31

53

78

108

12

29

50

75

-

11

27

46

-

-

10

23

-

-

-

 

 

 

Vt (**

 

 

 

 

**) - LOMO "ebastandardne" poolialus filmi pikkuse hindamisskaalaga.

 Suurima välisdiameetriga lindi poolialus 500 m magnetlindi paigutamiseks ("Agfa" toode diameetriga 8 ½ ") pole sellesse tabelisse lülitatud - see ei mahu projektorisse ja pole seega filmi paigutamiseks kohane.

  *) Küll on kasutusel ½" tsentriavaga süsteemides ka 8" välisläbimõõduga poolialus, milline mahutab 180 m filmilinti või 150 m helifilmilinti (Rootsi firma "Gepe"). Mõõteskaalast arvutades eeldatakse, et helifilmi paksus on siin tavafilmist suurem 9,5%. Siiski mahub 8" välisläbimõõduga lint pöörlema "Russ'i" andvale teljele, mistõttu sellel poolialusel paikneva filmi töötlemine on lindi poolitamise teel veel kuidagi võimalik.

  

Tihedalt keritud ja ilmutatud filmi pikkust L poolil (meetrites) saab keritud osa diameetri ja pooli aluse diameetri kaudu leida avaldisest

 

L = 3,14 / 0,13 x 4 (D² - d²)/1000

kus 0,13 on ilmutatud filmi keskmine paksus mm, D - filmipooli diameeter mm, d - südamiku diameeter mm. Valemi viimane tegur viib tulemuse meetriteks.

 

 

NSVL toodetud 8mm kitsasfilmikaamerad FFT Entsüklopeedia andmeil:

 

Avrora - LOMO toode. Toodeti alates 1966. Filmimissagedus muutmatu: N8 - 16 p/s; S8 - 18 p/s Neid filmimissagedusi loeti 8mm  filmidele normaalsagedusteks (> lk 69) Alates 1976 moderniseeris tehas toote paralleelselt ka LOMO nimetusele, kasutas siis variot, Kodaki 8S kassetti (15m) jms. - Vt lk 28

 

Ekran toodeti 1961 - 1975. Filmimissagedused 8,16,24,48. Ainult 1x8 ja 2x8 N8 filmile. 1x8 film laaditi kassetti, mille mahutavus 10 m. (Mom-il olemas näidis). Ekran-4 - teise põlvkonna kaamera - aga töötas juba 2x8mm 7,5 m poolidel. Turell. (Ekran jätkas loomisel arvatavasti tootmisest kõrvaldatud Kama ideoloogiat) Vt. lk. 45

 

Kama toodeti 1958-1962. Hüperfokaal. Filmimissagedused 16 ja 32 p/s. 1x8 N8 - laaditakse kassetti (tõenäoliselt samasse, mis Ekran kasutab - 10 m) Vt lk. 153, Tühjad kassetid olid (tõenäoliselt) kaamera komplektis 6...10 tk; nende filmiga laadimiseks turustati valguskindlasse paberisse pakitud ja plekkkarpidesse paigaldatud 10 m pikkusi 1x8 filme.

 

Kvarts Krasnogorski toode alates 1960. Filmimissagedused 8,12,16,24,32,48. 2x8 ja 2x8S filmid; ka 1x8S (15m mahutav) Kodak kassett. Alates 1963 vario. 1x8S-idel automaatne säriseade Super filmiga muutunud sagedus 8,12,18,24,32 võtteni sekundis. Vt. lk.194

 

Lada - LOMO toode perioodil 1963-1975. 2x8 poolil N8 filmiga. Vario. Filmimissagedused 8,16,24,48 Vt. lk 196

 

Lantaan - LOMO toode perioodil 1969-1975. 2x8 poolil N8 filmiga. Vario. Sagedused 8,16,24,48. Vt lk 202

 

LOMO toodeti alates 1976 kui Avrora edasised arendused. Alates 1979 1x8S 15m kassettidel. Vario. Sagedused 6-54, elektriline, hetkelise üleminekuga kiireimale ja tagasitulekuga lähtekiiruseni. Vt lk 208

 

Neva - LOMO toode 1960-63 2x8 poolil oleva filmiga. Kaameral kahe afokaalläätsega turell 0,5 ja 2X suurendusega, sellel ka näidiku 3 objektiivi. Filmimissagedused 8,16,24 ja 48. Alates 1963-68 modifikatsioon Neva 2 Kahtlustus (isiklik), et sellel võidi kasutada 1x8 pooli. Vt. lk 242

 

Sport - LOMO toode; neli järjestikust mudelit. Toodeti alates 1960 - 1973. 2x8 poolil N8 filmiga, el-ajam patareielemendist 10-nele poolile; vist ainult 16 p/s. Sport-3 omanik (M.Arro) väidab, et hüperfolaal-kaamera! Vt. lk 316

 

Turist - Optika-mehaanikatehases GOMŽ toodeti aastail 1957 - 1962 2x8 poolil. Sagedused 10,16,24,48,64. Vt lk 354

 

Eeltoodu pani kirja firma looja ja Momentori digiteerimisteenuse algataja Vesse V. Joonson.